Kodulehe kasutatavuse testimine on üheks mooduseks, kuidas me saame oma veebilehte parendada. Selles postituses kirjutan kolmest erinevast kodulehe kasutatavuse testimise meetodist. Mida sul iga meetodi juures oleks vaja, et testimist läbi viia ning palju testijaid sul üldse oleks vaja.

Kindlasti oled kuulnud, et väga oluline on testida veebilehte. Kuid oled sa mõelnud oma kodulehe testimise peale? Või mõtled hoopis, et testimine on väga kallis ja keeruline ning seetõttu pole see sinu jaoks? Testimine pole sugugi ainult kallite ja väga keeruliste veebilehtede jaoks.

Miks on vajalik kasutatavuse testimine?

Kasutatavuse testimine üldistatult tähendab erinevate ülesannete seadmist ning probleemide tekkimisel nende registreerimist. Seega testides me jälgime ja hindame külastaja tegevust veebilehel.

Olles ise veebilehe tellija või tegija rollis, siis me ei oska enam objektiivselt kodulehte hinnata, sest meil on juba olemas info veebilehe struktuurist ja olemusest.

Kasutatavuse testimine aitab selgitada välja, kas loodav veebileht on mugav ja arusaadav külastaja jaoks. Kui sinu loodud koduleht on kasutaja jaoks ebaloogiline ja liiga keeruline, siis läheb ta suure tõenäosusega sinu konkurendi veebilehele.

Seega testimise tulemusena saame omale infot, mida oleks vaja veebilehel muuta. Võib tekkida vajadus fraase ümber sõnastada, kasutada teistsuguseid pilte või hoopiski on vajalik kodulehe struktuuri muuta.

Kasutatavuse testimiseks on mitmeid erinevaid meetodeid. Igal meetodil on omad plussid ja miinused, mida tuleb arvestada meetodi valikul. Õiget ja valet meetodit pole, kuid valides omale sobiva testimisviisi arvesta, milline meetod sobib sinu testimise eesmärgiga paremini.

Selles postituses tutvustan sulle kolme kodulehe kasutatavuse testimise meetodit: kasutatavuse testimine kohapeal, testimine küsitlustega ning kaugtestimine.

1. Kasutatavuse testimine kohapeal

Selleks, et testida, ei pea sa omama testimislaborit. Testimiseks piisab, kui sul on olemas või saad kasutada vajalikus koguses arvuteid.

Soovitav on kasutada ka videokaamerat, et saaksid jäädvustada testijate tegevused ning mõõta ka aega, mis kulus ülesannete täitmisele.

Kuid, kui sa jälgid ise testija tegevusi ning teed testimisprotsessi kohta märkmeid, siis pole sul vaja midagi peale arvuti. Aga arvesta, et ise märkmeid tehes on väga kerge mõningaid nüansse mitte tähele panna.

Soovitav oleks kasutada riist- ja tarkvara, mis jälgib silmade liikumist ekraanil (eye tracking), kuid võib kasutada ka tarkvara, mis salvestab kõik ekraanil toimuva. Eye tracking aitab sul näha oma kodulehte läbi külastaja silmade. Saad teada, mis püüab kodulehel tähelepanu ja mida ei panda tähelegi.

Millega aga peaksid kindlasti arvestama on see, et koht, kus sa oma testimist läbi viid, oleks rahulik ja ilma väliste segavate faktoriteta.

2. Kodulehe testimine küsitlustega

Küsitlusi võid läbi viia veebipõhiselt või siis isiklikult intervjueerida kasutajaid. Küsitlused oma olemuselt ei ole väga paindlikud ning sobiksid pigem mõne konkreetse küsimuse küsimiseks.

Küsitluse võid lisada ka näiteks popupina oma kodulehele. Võrreldes küsitlusega on intervjuu parem valik, sest sel juhul on võimalik intervjueeritaval küsida täpsustavaid küsimusi.

Jakob Nielsen toob aga välja küsitluse ja intervjuude negatiivse poole – see, mida kasutaja teeb ja mida ta ütleb, on kaks erinevat asja. Küsitluse või intervjuu käigus kasutaja arvab, mida ta võiks teha, kuid testides kodulehte on reaalne tulemus kohe näha.

Seega ma ei soovita kodulehe testimiseks kasutada ainult küsitlust või intervjuud, vaid kombineeri seda kaugtestimise või kohapeal testimisega.

3. Veebilehe kaugtestimine

Kaugtestimise eeliseks on, et sul ei pea olemas olema ruum ja arvutid, et testimist läbi viia.

Samuti ei pea testijad kuhugile kohale tulema või siis sina ei pea testijate juurde minema.

Kuid kaugtestimise jaoks on vajalik, et testijal endal oleks arvuti olemas. Veebilehe testimise jaoks võid kasutada ekraani jagamise tarkvara, näiteks WebEx või spetsiaalset kaugtestimise tarkvara, näiteks Usabilla.

Kaugtestimine võib olla aga veidi võõrastav testijate jaoks, eriti kui nad ei ole tehnoloogiaga sinasõbrad. Seetõttu on vajalik väga täpsete juhiste kirjutamine ja edastamine testijale enne testimist.

Lisaks ei ole sul võimalik jälgida testija kehakeelt ega miimikat, seega on väga oluline, et testija kommenteeriks oma tegevusi. Samuti pead arvestama, et kui sa osaled kaugtestimise protsessis, siis võib ette tulla ootamatuid katkestusi testimisprotsessis, sest tegemist pole nö kontrollitud keskkonnaga.

Kui palju inimesi on vaja kasutatavuse testimiseks?

Jakob Nielsen kirjutab oma postituses, et 15 testijat avastavad 99% sinu kodulehe kasutatavuse probleemidest. Samas aga Nielsen ütleb ka, et parimad testimise tulemused saad sa kasutades viite testijat ning tehes 3 testi.

Mitme testimise tulemusena saad sa oma veebilehe kohta palju sügavamat ja põhjalikumat infot, kui viid läbi vaid ühe kasutatavuse testimise 15 testijaga.

5 testijat leiavad ülesse 85% sinu veebilehe kasutatavusega seotud probleemid juba esimese testimisega.

Peale testimistulemuste selgumist ja kodulehele muudatuste sisseviimist sooviksid ju uuesti testida, et teada kas probleemsed kohad said õigesti lahendatud. Seega peaksid sa uuesti oma kodulehte testima.

Teine testimine selgitab, kas muudatused parendasid olukorda või tekkisid hoopis uued kasutatavuse probleemid. Samuti teise testimise käigus selguvad suurem osa sellest 15% kasutatavuse probleemidest, mis esimese testimise käigus jäid avastamata.

Kolmanda testimisega saab kontrollida teise testimise tulemusena tehtud muudatusi. Kolmas kasutatavuse testimine annab lisaks kodulehe omanikule kindlustunde, et veebileht on külastajale arusaadav.

Seega optimaalseks testijate arvuks on 5 ning 3 testimist ühe veebilehega. Siinjuures arvesta, et iga testimise juures peaksid sa kasutama erinevaid testijaid.

Testijatena kasuta kindlasti neid inimesi, kes pole olnud loodava veebilehe loomisega seotud. Seda seetõttu, et sellisel juhul puudub neil teadmine kodulehe olemusest ja struktuurist

Pea meeles, et kui sa ei testi, siis ei saa sa ka mingeid tulemusi. Testides oma kodulehte isegi ühe testijaga saad sa parema tulemuse, kui üldse mitte testides. Ühe testija tagasisidest saad sa Nielseni sõnul juba teada 1/3 oma kasutatavuse probleemidest.

Kasutatavuse juures on oluline, et külastaja teeks sinu poolt soovitud tegevusi. Seetõttu on oluline ka läbi viia A/B testimisi, et võrrelda näiteks erinevaid vorme, nuppe, pilte ja pealkirju.

Postituses, Milleks sulle kodulehe optimeerimine müügile ehk A/B testimine? saad lähemalt lugeda, mis täpsemalt on A/B testimine. Postituses, Mida peaks testima, et veebileht tooks rohkem raha sisse? on välja toodud konkreetsed soovitused A/B testimiseks.

Kui tahad rohkem teada testimisest, siis tule uuri täpsemalt Veebilehe testimine – Google Analyticsi koolitust. Koolitusel saad teada, kuidas kasutada Google Analytics ja Crazy Egg tarkvara testimiseks, mis on Heat Map ja Scroll Map ja kuidas saadud andmeid kasutada oma veebilehe kasumlikumaks muutmiseks.