Koolitusel ütlen alati: “Kui küsite 42 küsimust (number varieerub), siis saate 42 vastust. Aga kui küsite 3 küsimust, siis saate 3 vastust. Ehk siis küsimine näitab huvi ja huvi on veebilehe tegemise juures kõige olulisem. Teadmised tulevad töö käigus.

Alljärgnevalt toon välja mõned WordPressi koolitusel osalenud huviliste küsimused.

  • Kus asub mu WordPressiga tehtud veebilehe sisu?

WordPressis on kogu veebilehe sisu (postitused, lehed, tooted, kategooriad, sildid jne) salvestatud andmebaasi. Kui installid WordPressi, luuakse selle käigus 11 tabelit ja igasse sisestatakse vajaminev teave.

Näiteks tabelis „Users” hoitakse infot kasutajate andmete kohta. See on tabel, mida saad muuta, kui juhtub, et sa ei saa oma veebilehele sisse logida, sest veebilehe arendaja on kadunud koos halduri kasutajaandmetega.

Tabelis „Posts” hoitakse infot eri sisutüüpide kohta, nagu lehed, postitused, kohandatud sisutüübid jts. Tabeleid tekib juurde, kui installid uusi pluginaid ja nii võib andmebaas päris suureks minna nii tabelite arvu kui ka mahu poolest – oleneb kui palju on sinu veebilehel sisu ja funktsionaalsust.

Andmebaasile saad ligi tarkvaraga „phpMyAdmin”, mis on olemas igal teenusepakkujal, aga üldjuhul sul andmebaasi seadistada vaja pole.

  • Kui installin WordPressi käsitsi, mis peaks olema tabeli eesliide?

Tabeli eesliiteks ei pea jääma vaikimisi pandud wp_, kuna see annab pahalastele võimaluse käivitada väikese koodijupi, mis muudab tabeli „wp_users” sisu. Lisa tabeli eesliiteks tähed ja numbrid, nt f576dsf_ või 54swhsaf3ll_. Digispetsialist Peeter Marvet ütleb, et tabeli eesliite ehk prefiksi muutmine on turvameede, mis suurendab turvalisust küll 0,1%, aga abiks ikka :).

  • Sisestan manuaalse installi käigus administraatori parooli ja saan infoks, et parool on väga nõrk. Mida pean sinna parooliks panema?

Üks korralik parool koosneb väikestest ja suurtest tähtedest, numbritest ja sümbolitest. Parool peaks olema vähemalt 8 sümbolit pikk. Näiteks on tugev parool KloET,Ekp007 („Kauneim linn on Eestis Tartu, Emajõe kalda peal 007”) või EmMo,kknv123 („Elas metsas Muti onu, keset kuuski noori vanu 123”).

Vali mõni sulle oluline lause, laulusõnad või luuleread ja ongi olemas tugev parool, mis ei lähe nii ruttu meelest, kui suvaline tähenduseta sümbolijada.

  • Mul on veebileht juba olemas, aga tahaksin ise prooviks teha uut veebilehte. Kas ühes veebiserveris võib olla mitu veebilehte?

Jah, võib. Aga külastaja jaoks võiks olla üks veebileht ühe domeeni peal. Ülejäänud lehed on kas endale harjutamiseks või varundamiseks ja testimiseks. Uusi pluginaid ei ole soovitav katsetada põhikasutuses oleva ja veebis avalikul lehel. Seega loo harjutamiseks veebileht soovitatavalt alamdomeenile või äärmuslikul juhul alamkataloogi (õpetus alamdomeenile lisamise kohta on leheküljel X).

  • Plaanin teha e-poodi, kuhu tuleb umbes 2000 toodet, kas WordPressi plugin „WooCommerce” on ikka õige platvorm selleks? Räägitakse, et WordPress sobib rohkem blogi jaoks.

Kartused on alusetud, sest WordPress sobib nii selleks, et luua ja kirjutada blogi kui ka e-poe tegemiseks, saades hakkama nii 2000 toote kui ka 5000 tootega. Alustavale e-poodnikule on plugin „WooCommerce” parim valik. Suurele ettevõttele, kelle tootmis- ja müügimaht on suur ja nõudmised e-poe kohta kõrgemad, soovitan hoopis Magentot.

  • Vana koduleht oli tehtud Joomlaga. Uus koduleht on tehtud WordPressiga ja sisulehtedel on nüüd uued URL-id. Aga vanad sisulehed tulevad otsingutulemustes välja, ent neile klikkides avaneb vealeht „404 – Lehte ei leitud”. Mida teha?

Sel juhul oleks mõistlik teha vanadelt aadressitelt ümbersuunamine, selleks saab kasutada pluginat „Redirection”. Sel juhul saab ka Google aru, et vanalt aadressilt suunatakse ümber ja kodulehe kasutajad ei satu segadusse. Google ei karista alates 2016. aasta augustist, kui kasutatakse ümbersuunamist.

  • Mis vahe on rubriikidel ja siltidel?

Rubriik on laiem teema, rubriigid määravad sinu blogi üldise suuna ja sisu. Rubriigid saavad olla hierarhiliselt. Näiteks rubriigi „Uudised” alla võivad kuuluda „Siseuudised”, „Välisuudised”, „Spordiuudised” jne.

Sildid kirjeldavad su postitust, silt on justkui võtmesõna või fraas. Sildid ei saa olla hierarhiliselt. Kui sul on toidublogi, siis rubriik on „Hommikusöögid”, postitus on „Kuidas valmistada maitsvat munaputru?” ning sildid on munapuder, hommikusöök, toidud munast.

Iga postitus peab kuuluma rubriiki, aga siltide lisamine pole kohustuslik. Kui sa rubriiki ise ei vali, teeb valiku WordPress ja paneb su postituse vaikimisi rubriiki, milleks on alguses „Määratlemata”.

  • Mitu rubriiki võiks olla?

Rubriikide arv sõltub veebilehe mahukusest, samas vähendab ülemäärane rubriikide hulk kasutamismugavust. Üle 10 rubriigi pole mõtet lisada, optimaalne on 5–7 rubriiki.

  • Kas võiks kasutada ka alamrubriike? Näiteks „Retseptid”, mille alla kuuluvad „Hommikusöögid”, „Lõunasöögid”, „Õhtusöögid”?

Kui kasutajal on sinu veebilehelt huvipakkuvat sisu mugavam leida tänu alamkategooriatele, võid lisada rubriikide alla alamrubriike. Vastasel juhul võivad alamrubriike asendada ka sildid.

Näiteks rubriigi nimetus on „Sotsiaalmeedia”, postituse pealkiri on „20 enamlevinud viga, mida ettevõtjad teevad Facebooki-turunduses” ja sildid on Facebook, Facebooki turundus. Keda huvitab Facebooki-turundus täpsemalt, teeb sildil kliki ja näeb kõiki postitusi, millele on lisatud silt Facebooki turundus. Sel juhul pole mõtet teha alamrubriiki „Facebook”.

Aga kui sul on mitmekümneid postitusi Facebookist, Instagramist, Youtubest ja teistest sotsiaalmeediakanslitest eraldi, siis võivad olla ka alamrubriigid.

  • Kas üks postitus võib kuuluda mitmesse rubriiki?

Võib kuuluda, aga soovitan lisada ühe postituse ainult ühte rubriiki. Kui mind veebilehe lugejana huvitab rubriik „Google Adwords”, siis loen seal kõik postitused läbi ning avades rubriigi „Internetiturundus”, ei soovi ma leida samu postitusi.

  • Mitu silti võiks olla ühel postitusel?

Tehnilist piirangut pole, võid lisada kasvõi 1000 silti. Aga kui arvestada, et sildid peaksid kokku võtma sinu sisu võtmesõnadena, siis võiks silte olla 2–5. Soovitan kasutada neid silte märksõnade või fraasidena ka oma postituse sisus.

  • Kas sildid aitavad teha minu postitust otsimootorite tulemustes nähtavamaks?

Jah, aitavad, aga seda koos üldise optimeerimisega. Otsimootoritele optimeerimisest on juttu postituses Kuidas optimeerida otsimootoritele WordPressis?.

  • Plaanin alustada elustiili-blogiga ja mul on veebilehe sisuks vaid postitused. Kas rubriigid võivad olla ka menüüs?

Jah, võivad. Sel juhul on menüüs näiteks „Moetrendid”, „DIY” (ingl do it yourself), „Kokkamine”, „Lugemissoovitused”. Kui kasutaja avab menüüs „Lugemissoovitused”, saab ta lugeda kõiki postitusi, mis on lisatud sellesse rubriiki.

  • Kirjutasin postituse, aga veebilehel on näha postituse juures tekst „Kirjutas kukesupp”. Minu kasutajanimi ongi „kukesupp”, ent kuidas seda muuta?

Vali „Kasutajad” → „Sinu profiil”kontrolli, et oleks sisestatud eesnimi ja perenimi → Rippmenüüst „Näita nimeks” saad valida, missugust nime külastajavaates näidatakse. Vali „Näita nimeks” näiteks „Eesnimi Perenimi”.

Tekkis WordPressi alane küsimus? Tule WordPressi koolitusele, kus saad vastuse nii oma olemasolevatele kui ka töö käigus tekkivatele küsimustele!

Kui sulle meeldis see postitus, siis palun jaga seda!

Autor: Eve Keerus-Jusupov

Eve poole võib pöörduda järgmistel teemadel: kodulehe tegemine WordPressiga, sh WooCommerce; GIMP, MailChimp, Google Analytics ja FB's segmentide loomine.

LIITU UUDISKIRJAGA

Saad 1 x kuus head nõu
kodulehe, SEO või sotsiaalmeedia kohta

info koolituste kohta
nõustun privaatusega*

Personaalne kodulehe/e-poe tegemise koolitus

Vaata, mis koolitusi veel pakume

Kodulehe/e-poe tegemine e-opik ja e-kursus

Kodulehe/e-poe tegemine WordPress 6’ga

Õpik keskendub e-poe loomisele ja tasuta pluginate tutvustamisele, mis aitavad e-poele lisada lisafunktsionaalsust. Käime läbi kogu e-poe loomise protsessi – toodetest kuni arveni.