Töötukassa koolitused või koolituskaart ei ole mingi võluvits, mis tagab töötule uue töökoha. Küll on aga see võimalus õppida uusi oskusi, saada uusi teadmisi ning leida uues valdkonnas uus töökoht.

Töötukassa koolitused pole mingi ajaveetmise võimalus

Töötukassa koolitused ei tohiks avaneda kergekäeliselt töötule, kes soovib koolitusel ainult silmaringi laienda või arvab, et Töötukassa koolituskaart on pilet heaks ajaveetmiseks. Inimesed, kes tulevad koolitusele, peaksid eelnevalt teadma, missugused oskused-teadmised neil peavad olema peale koolitust, miks nad seda koolitust vajavad ja kuidas nad õpitud oskusi edaspidi kasutada saavad.

Tõsi, paljudel on väga konkreetsed ootused – näiteks valmib neil koolituse lõpuks oma koduleht või e-pood, mida nad oskavad ise ka edaspidi hallata ja arendada. Kodulehe tegemise, internetiturunduse või kampaanialehe tegemise koolitused töötutele ei ole teoreetilised loengud, vaid väga konkreetsed ja praktilised koolitused, mis tõstavad iga turundaja aktsiaid.

Täiesti uut eriala Töötukassa koolituskaart ei võimalda omandada, küll aga võiks seda kasutada võimalikult ratsionaalselt ja konkreetselt just uusi töökohustusi silmas pidades. Siin kohal sobib hästi Eesti Koolitusfirmade Liidu juhatuse esimehe Endel Hang ütlus Elu 24 artiklis:

«Tuleb selgeks teha, mis on vajadus, mida arendada ja kuidas pärast tulemust mõõta. Koolitust ei saa osta nagu saia poest, pigem on see kui pulmatordi tellimine – räägid pagariga läbi, mida vaja, ja pärast annad tagasisidet, kuidas tort maitses».

Töötukassa, tööpakkuja, töötu ja koolitusfirma koostöö

Öeldakse, et uppuja päästmine on uppuja enda kätes, kuid see oleks võib-olla liiga egoistlik. Kui aga on olemas tööpakkuja, töötu, koolitaja ja töötukassa, siis võiks näiteks töötukassa pakkuda kandidaadid tööpakkujale välja, viia nad omavahel kokku (vestlusele) ning tööpakkuja valib võimaliku potentsiaalse töötaja välja.

Seejärel võiks kokku saada tööpakkuja ja vastava eriala koolitusfirma, kes lepivad omavahel kokku töötu koolitusteemad üksikasjalikumalt. Need on konkreetsed sammud, mis ajendavad rohkem tegudele ja passiivsemad tööotsijad on sunnitud võtma vastu otsuseid kiiremini.

Dilemma on see, et kõik firmad tahavad kohe kogemustega tegijaid saada, aga kogemused tulevad ainult tööd tehes.

Aktiivsemad tööotsijad võtavad need ohjad ise enda kätte – leiavad võimaliku tööpakkuja ja lepivad kokku vajalikud koolitusteemad. Aga on selge, et lugeda ja kirjutada on palju lihtsam kui tegutseda ja sestap tuleb meil oma tahtmise saamiseks olla pigem ise aktiivsem ning mitte jääda lootma, et magavale kassile hiir suhu jookseb.

Mõned sõbralikud soovitused ja ettepanekud:

Töötukassale:

  • töötuid võiks rohkem sisulisemalt aidata leida tema tugevaid külgi ja huvisid, mida siis oskuslikumalt suunates rakendada uue võimaliku ameti valikul;
  • Töötukassa võiks omada väga selget ülevaadet pakutavate ametikohtade konkreetsetest tööülesannetest.

Töötule:

  • enne koolituse valikut võiksid selgelt ja mõtestatult paberile kirja panna, milliseid tööülesandeid sa rõõmuga tahaksid igal hommikul minna täitma, mis pakub sulle tõsiselt huvi ja millest näed kasu ka teistele, mida tuleks selleks juurde õppida;
  • enne kui lähed oma konsultandi juurde koolituse teemaga võiksid esiteks jõuda selgusele, mida see koolitus peaks sisaldama ning teiseks, kuidas see aitaks sind uuel töökohal;
  • kui tõesti sellist sinu oskustele või kirele sobilikku töökohta pole, siis võiksid kaaluda Töötukassa koolitustele ja toetustele, mis aitaksid panna aluse sinu silma säravaks paneva ettevõtte loomisele.

Töö kaotanutel tuleb olla eriliselt aktiivne ja ise haarata härjal sarvist, sest ainult nii väldite olukorda, kus jääte paigale ja muutute mugavaks.

Kui tööotsija teab täpselt, mida ta soovib ja tööpakkuja kirjeldab täpselt vabade töökohtade tööülesandeid, siis jääb Töötukassal leida õiged koolitusfirmad, kes on võimelised tegema tööpakkujatega koostööd tagades nii ka kvaliteetsed ja eesmärgipärased Töötukassa koolitused.