Kodulehe kasutatavuse testimine annab sulle väga palju kasulikku infot, kuid eelnevalt on vaja oma tegevused põhjalikult planeerida. Selles postituses kirjutan, millest testimisplaan peaks koosnema, kui palju ülesandeid anda testijatele ning millal viia läbi testimist.

Enne kodulehe testimisega alustamist on sul vaja koostada enda jaoks testimisplaan. Testimisplaan peaks sisaldama järgnevaid elemente: skoop, eesmärgid, asukoht ja toimumise aeg, testijad ja stsenaariumid.

1. Skoop ehk mida sa plaanid testida

Selles etapis pead mõtlema, kas sa plaanid testida tervet kodulehte või ainult mingit osa? Menüüd või ka sisu või hoopis mõlemat? Tehes omale selgeks, millises mahus ja mida sa testid on sul kergem välja mõelda teststsenaariume.

Vahel on mõistlik testida ainult kindlat osa oma kodulehest korraga, eriti kui tegemist on suuremahulise veebilehega.

2. Kodulehe kasutatavuse testimise eesmärk

See, mida sa testid, sõltub ka sinu kodulehe eesmärgist. Kui pead e-poodi, siis peaksid testima näiteks, kas tooted on grupeeritud loogiliselt sinu tulevase külastaja jaoks ning kui arusaadav ja lihtne on ostuprotsess.

Sisu testimise jaoks on vaja testijatel süveneda mingi toote või teenuse lehele ja hinnata, mis info on üleliigne või mis on hoopis puudu.

Millele tasub veel lisaks tähelepanu pöörata on erinevate vormide testimine ning sealjuures ära unusta testimast veateateid.

Veateated peavad olema sinu kodulehe või e-poe külastaja jaoks arusaadavad ning ei tohiks tekitada uusi küsimusi. Kui ost või registreerimine ebaõnnestub, siis tahab sinu külastaja ka teada, miks nii juhtus.

Seega võid kirjutada teststsenaariumi, kus näed ette mingi toimingu ebaõnnestumist ning seejärel palud testijal vastavalt veateatele sooritada see toiming õigesti.

3. Testimise meetod, toimumisaeg ja asukoht

Selles etapis pead mõtlema selle peale, kuidas sa testimist läbi viid. Erinevatest testimisviisidest saad lugeda postituses Kodulehe kasutatavuse testimine – kuidas ja mitme testijaga?

Siin saad hinnata oma testimiskulusid nii ajaliselt kui ka rahaliselt. Mõtle ka, kuidas sa tulemusi salvestad ja millist riist- ja tarkvara sa plaanid kasutada. Kas sul on olemas vajalikud vahendid või rendid sa vajaliku tehnika?

4. Testijate valimine

Testijateks peaksid sa leidma oma peamise sihtgrupi esindajad. Kui sinu koduleht on mõeldud mitme väga erineva sihtgrupi jaoks, siis peaksid sa mõlema sihtgrupiga viima läbi testimise.

Näiteks, kui koduleht on mõeldud nii lastele kui ka lapsevanemale või sul on olemas registreeritud kasutajad ja mitteregistreeritud kasutajad. Mõlema näitesituatsiooni puhul kasutatakse sinu kodulehte erinevalt ja seega ongi vaja testida mõlemat sihtgruppi.

5. Teststsenaariumite ehk ülesannete kirjutamine

Teststsenaariumite ehk ülesannete kirjutamine on planeerimisetapi viimaseks sammuks. Usability.gov lehel olev postitus Planning a Usability Test soovitab 60 minutiliseks testimiseks arvutiga koostada 10 +/- 2 ning sülearvutit kasutades 8 +/- 2 teststsenaariumit.

Postitus Remote Testing soovitab kaugtestimiseks arvestada 15-30 minutit ja 3-5 teststsenaariumit.

Teststsenaariumid peaksid olema realistlikud ning kaasaksid testijat protsessi. Näiteks, kui pakud majutusteenust, siis testijateks peaksid olema sellised inimesed, kes ka ise oma reaalses elus võtaksid vastu otsuseid seoses majutusteenustega.

Stsenaariumite püstitamisel anna ka testijale valikuvõimalus valida välja toode või teenus vastavalt testija eelistusele, sest nii on testija rohkem süvenenud sinu veebilehte ning sa näed, kuidas ta sinu lehelt infot otsib.

Näiteks ülesanne „osta lehelt roosat värvi pluus“ viib testija lihtsalt ülesannet täitma, kuid ülesanne „osta pluuse alla 50 euro“ võimaldab testijal võrrelda erinevaid tooteid ning teha valik vastavalt enda eelistustele.

Ära anna teststsenaariumis vihjeid ega ära kirjelda teekonda. Näiteks ülesanne „mine kontakti lehele ja leia üldise e-posti aadress“ suunab testijat kindlale sisulehele, seega pole ju kodulehe testimisest enam kasu.

Palju parem ülesande näide oleks „leia üldise e-posti aadress ja saada sinna e-kiri sisuga Test“. Sellise ülesande püstitusega ei pea testija sõnaliselt vastama, kust ta leidis vastava aadressi, vaid saab reaalselt teha tegevust.

Piloottest – mis see veel on?

Enne kasutatavuse testimist on soovitav 1-2 päeva varem viia läbi piloottest. Selle abil kontrollid, kas sul on olemas vajalik tarkvara ning ega tark- või riistvaraga mingeid probleeme pole.

Samuti saad kontrollida oma küsimuste arusaadavust ning mängida enda jaoks terve protsessi läbi.

Vajadusel on sul veel piisavalt aega viia sisse vajalikud muudatused testimisprotessi, et tegelik kasutatavuse testimine kulgeks viivitusteta.

Testimise üldine põhimõte on selles, et mida varem sa testid, seda varem ilmnevad ka probleemsed kohad.

Siinkohal aga tasub taas mõelda selle peale, kui keeruline on koduleht ja kui põhjalikult on mõistlik seda testida? Seega ei ole tegelikult olemas kindlat reeglit, millal pead testima ja millal mitte.

Minu soovitus on, et vii kodulehe testimine läbi enne avalikustamist. Kuid pea meeles, et kunagi ei ole hilja testida oma veebilehe kasutatavust.

7 üldist soovitust veel kasutatavuse testimiseks

• Testi koostamisel ära kasuta suunavaid küsimusi ega ka liiga üldiseid.
• Suhtu testijatesse austusega ning aita neil aru saada, mida ja miks nad testivad.
• Pea meeles, et sa testid kodulehte, mitte testijaid. Sina kui testimise vaatlejana pead jääma neutraalseks.
• Testimise läbiviijana ära suuna ega kiirusta testijat aitama ülesande lahendamisel. Kui testija tõesti ei suuda etteantud ülesannet lahendada, siis pead otsustama, kas lõpetad ülesande täitmise, annad vihje või aitad põhjalikumalt.
• Võimalusel salvesta testimisprotsess. Kui sa ei kasuta testijate jälgimiseks ja ülesannete lahendamise salvestamist, siis tee märkmeid. Mida põhjalikumad on sinu märkmed, seda põhjalikumalt saad analüüsida tulemusi. Tee märkmeid ka siis, kui sa kasutad tehnoloogiat, nii ei unusta sa ära enda kommentaare ja mõtteid.
• Küsi testijalt peale veebilehe testimist tagasisidet kodulehe kohta: meeldivus, loogilisus, parendusettepanekud.
• Kodulehe testimise tulemusel saadud tagasiside ja parendusettepanekutesse suhtu ka veidi skeptiliselt. Kasutajad on erinevad ning me ei saagi kõikidele kasutajatele olla meelepärased.

Kokkuvõte ehk mida sul testimise jaoks vaja teha on?

Pane paika, mida sa testima hakkad.
Kirjuta välja testimise eesmärk või eesmärgid.
Vali omale sobiv testimismeetod.
Pane paika testimise planeeritav toimumisaeg ja-koht.
Pane kirja oma peamine kodulehe sihtgrupp.
Otsi oma sihtgrupile vastavad testijad.
Kirjuta teststsenaariumid.
Kontrolli vajaliku tark- ja riistvara olemasolu ja töökindlust.
Leia omale piloottestija.
Testi oma teststsenaariumit ehk vii läbi piloottestimine.
Tee oma teststsenaariumisse vajalikud muudatused.
Vii läbi kodulehe kasutatavuse testimine.
Küsi testijatelt tagasisidet.
Tee kokkuvõtted ja analüüsi testimistulemusi.
Vajadusel tee testimistulemuste põhjal oma kodulehel muudatused.

Kasutatavuse testimine ei asenda A/B testimist. Kodulehe jaoks on mõlemad olulised, kasutatavus määrab, kui lihtne on kasutajatel sooritada sinu veebilehel põhiülesandeid ning kui kiiresti suudavad nad seda teha. A/B testimine võimaldab meil testida erinevaid veebilehe elemente ning hinnata, mis toimib kodulehel paremini ning millised pealkirjad, pildid, nupud toetavad paremini soovitud tegevuste tegemist.

Kas kodulehe testimine hakkas sind rohkem huvitama, siis uuri lähemalt Veebilehe testimine – Google Analyticsi koolitust. Testimisega seotud peamiste teemade hulka kuulub testimise metoodika, eesmärgid ja hüpoteesi püstitamine. Lisaks erinevate vormide, nuppude, piltide ning pealkirjade testimine. Koolituse tulemusena tead ja oskad, kuidas planeerida ja läbi viia kodulehe testimist lihtsaimal viisil.