Veebimajutus on teenus, millega saad hoida oma veebilehte teenusepakkuja serveris, et veebileht oleks internetis kättesaadav. Kuidas aga leida see õige teenusepakkuja?

Eesti kõige tuntum teenusepakkuja on Zone Media OÜ (www.zone.ee), teisele kohale on tulnud Elkdata OÜ (www.veebimajutus.ee), osaühing Virtuaal.com (www.virtuaal.com) on teenusepakkuja aastast 2003.

Tublisid teenusepakkujaid on ka teisi, suurem osa akrediteeritud registripidajatest pakub ka veebimajutusteenust.

Kui soovid ettevõtte tegevusega minna näiteks Soome turule, on ka veebimajutus mõistlik tellida Soomest. Ise kasutame Suomen Hostingpalvelu Oy teenuseid.

Kui soovid tegutsema hakata rahvusvahelisel turul, on parimad lahendused Siteground ja Bluehost. Ise oleme jäänud Sitegroundi teenuste juurde.

Kuidas siis valida teenusepakkujat? Missugused küsimused peaksid enda jaoks läbi mõtlema?

WordPressi õpikut kirjutades küsisin ka teenusepakkujate poolseid kommentaare. Omapoolsed vastused andsid Peeter Marvet (Zone Media OÜ), Tõnis Bramanis (Elkdata OÜ) ja Tanel Kaldoja (OÜ Virtuaal.com).

Kontrolli, kuidas saad ühendust teenusepakkuja klienditoega?

Telefoni teel, e-posti teel, Skype teel?

Kuna hea teenusepakkujaga saad kontakti eri kanalite kaudu, kontrolli, kas teenusepakkuja toetab neid kanaleid, mida sa ühenduse võtmiseks eelistad.

Kui kiiresti nad vastavad?

Küsi näiteks üldine küsimus ja kontrolli, kas ja kui ruttu saad vastuse.

Hea, kui saaksid vastuse tööpäevadel vähem kui tunniga. Tavaliselt võtad teenusepakkujaga ju ühendust, kui sul on probleem ja loomulikult soovid, et see lahendataks võimalikult kiiresti.

Guugelda valitud ettevõtet ja loe, mida tema kohta on arvatud

Vaata ka arvamuste kuupäeva, arvamuse avaldaja tausta, sisu konkreetsust ja üldist tooni.

Kui tihti tehakse veebilehest varundusi?

Varunduste ehk varukoopiate tegemine on oluline, kuna siis on olemas varuleht, millest taastada, kui juhtub, et veebileht mingil põhjusel katki läheb. Enamik teenusepakkujaid teeb varundusi korra ööpäevas.

Koopiaid hoitakse üldjuhul ühest nädalast kuni ühe kuuni.

Tänapäeval hoitakse varukoopiaid serveriruumist eraldi. Aga mu IT‑praktika üks ülesandeid oli teha varundus ja pärast seda panna varundatud kassett serveriruumis asuva töölaua esimesse sahtlisse. Kui serveriruumis oleks juhtunud õnnetus (tulekahju), siis sellest, et varundus oli olemas, oleks olnud vähe kasu, kuna see paiknes serveriga samas ruumis.

Varukoopiast taastamine on tasuline teenus. Mitu teenusepakkujat pakub ka oma veebimajutuse keskkonna haldusliidese abil varunduste tegemist ja selle töö võib sealtkaudu ka automatiseerida enda jaoks.

Samas on meie poole pöördutud mitmel korral murega, et teenusepakkujal on küll olemas varundused, aga taastada neist ei õnnestu.

Seega tasub ka ise teha oma veebirakendustest varundusi. Varundust on vaja teha ennem suuremaid uuendusi ja sõltuvalt sisu lisamise tihedusest nädalas või kuus kord. WordPressi varunduse tegemisest on juttu postituses “WordPressi kodulehe varundus ja kloon“.

Kuidas on tagatud veebilehe turvalisuse kontroll? Kas teenusepakkuja kontrollib ise veebilehti või reageerib alles siis, kui Google on lisanud veebilehe oma musta nimekirja?

Kõik küsitletud teenusepakkujad jälgivad oma serveriparki ning serverites töötab automaatselt viiruseskanner ja pahavara skannimise tarkvara.

Esimene märk, et veebilehe turvalisusega pole kõik korras, on sageli see, kui veebist väljub spämmivoog ja veebileht suletakse.

Samuti reageeritakse, kui mõni veebileht on rünnaku all ja jääb tekkinud suurema koormusega silma või teatab probleemist RIA infoturbeintsidentide käsitlemise osakond või muu allikas või välismaine teenusepakkuja või klient ise.

Teenusepakkujad pakuvad lisateenusena ka veebilehtede turvamonitooringut, mis võimaldab anda kliendile kodulehe toimimisest ülevaate, ja aegsasti teavitada turvaintsidentidest, mis vajavad kliendi sekkumist.

Samas rõhutavad teenusepakkujad, et nemad ei saa klientide eest kliendi enda paigaldatud veebirakendusi uuendada, kuna kõikvõimalikud uuendused võivad kodulehekülje n‑ö katki teha.

Kuna veebirakenduste uuendamine on eelkõige klientide hoole all, saab klient ise aidata veebilehe turvalisust tagada, kui hoiab oma veebirakendused ajakohastena.

Millise veebiteenuse paketi peaksid valima? Missugustele paketi tunnustele peaks teenuse tellija tähelepanu pöörama?

Ühest vastust on raske öelda. Eelkõige tuleks teenuspakettide puhul jälgida seda, missugused on teenuse tellija konkreetsed vajadused. Tavaliselt piisab oma esimese veebilehe jaoks standard- või stardipaketist.

• Kui soovid oma nimele registreerida mitu firmanimega seotud domeeninime, peaks teenusepakett võimaldama majutada mitut domeeninime.
• Lisaks vaata järele, et paketis oleks olemas SSL-sertifikaatide paigaldamine. Need sertifikaadid tekitavad usaldust nii kodulehekülgede külastajate seas kui ka suurendavad veebilehe väärtust Google’i otsingusüsteemis. SSL tähendab, et sinu veebilehe aadressil on ees tähelühend https.
• Kettamahtu võiks arvestada nii, et kodulehekülje maht on kuni 1 GB ja iga loodava e‑posti konto maht on samuti 1 GB. Enamik teenusepakkujate pakette on sellest tunduvalt võimsama kettamahuga.
• Kui kiire on teenusepakkuja server?

Küsisin kolme teenusepakkuja kommentaare nende hallatavate serverite kiiruste kohta ja vastused olid järgmised:

Peeter Marvet
digi- ja infoturbeevangelist
Zone Media OÜ

„Virtuaalserveri puhul jagab sama serveriressurssi hulk kliente – sõltuvalt teenusepakkujast, riistvara võimekusest jms näitajatest (on eraldi veebi-, andmebaasi- ja e‑posti-serverid) võib neid vabalt olla tuhatkond. Selleks, et mõni neist kõiki ressursse endale ei kahmaks, on kehtestatud piirangud, mille mõju on vahest kõige lihtsam mõista kui „korraga teenindatavate päringute arv”.

Tehniliselt võib selle sisuks olla nt veebisirvijate tehtavate ühenduste hulk, protsessori koormus ja mälukasutus, käivitatavate PHP-tegumite arv, aga veebimeistrile tähendab see lihtsalt seda, et kui sa vaatad oma veebi üksinda, siis pole teenustel tõenäoliselt suurt vahet, aga kohe, kui saabub suurem hulk külastajaid, võivad ressursid hõlpsalt ammenduda.

Enamasti teeb lehe avamise aeglaseks ja kulutab ressursse veebirakenduse lisade ja teema kood, mis ei ole optimeeritud suurele kasutajate või sisu hulgale. Näiteks võib kolme tootega WordPressi koduleht, mis kasutab e-poe pluginat „WooCommerce”, kuvada lehte alla sekundi, aga sisestades 1000 toodet ja 100 kategooriat ning lisades WPML-i mitmekeele-toe, kasvab lehe kuvamise aeg mitme(kümne) sekundini, sest tehakse hulk andmebaasipäringuid ja ehitatakse üles keeruline kategooriamenüü.

Kui oletame, et kasutajale on eraldatud ressurssi 50 üheaegse päringu jagu, siis kiire koodi puhul võib see tähendada 100 kasutajat, sekunditega mõõdetava vastuse puhul aga vahest vaid 10. Probleemiks võivad aga olla ka suured pildid või videod, sest nende allalaadimisaeg ei sõltu mitte niivõrd serveri, kui külastaja netiühenduse kiirusest.

Lisaks eelnevatele suure-koormuse-piirangutele võib mõne teenusepakkuja puhul olla probleemiks ka vähene kasutus – kui veebis pole mitu minutit külastajaid olnud, võtab esimene lehekuvamine aega üle 5 sekundi.

Kuidas aga kontrollida oma veebi töökiirust?

Mugavad tööriistad maksavad raha, nt pingdom.com odavaim pakett on võrreldav

2–3 odavaima majutusteenusega (13 € + km kuus) ning ilmselgelt mõeldud neile, kes on valmis oma veebi toimimisse rohkem panustama. Selle abil saab lisada igal minutil tehtava kontrolli, mis erinevatest maailma (või Euroopa) punktidest teeb päringu, mõõdab selleks kulunud aega ja vajadusel veendub ka lehe sisu vastavuses oodatule.

Kui on tulemas suurem kampaania või oodata sotsiaalmeediatormi, tasub selline monitooring kindlasti ära, kuid ole vajaduse korral valmis paketti vahetama või koos veebimeistriga koodi parandama.

Suureks koormuseks saab aga ka valmistuda, tehes jõudlusteste. Selleks leiab mitmesuguseid tööriistu, millest mugavamad ja visuaalsemad on tasulised (maksavad Pingdomist vähemalt suurusjärgu võrra rohkem), aga Loader.io pakub võimalust testida ühte serverit minuti jooksul tasuta ja paljudel puhkudel sellest piisab. Näiteks võib testida kampaania maandumislehte, suurendades minuti jooksul tehtavate üheaegsete päringute hulga 0-ist 50-ni ja jälgida kuvatavat graafikut.”

Tanel Kaldoja
juhatuse liige
OÜ Virtuaal.com

„Üldiselt serverid kiiruste poolest suurt ei erine. Üsna suurt rolli mängib konkreetse kodulehekülje rakenduse optimeerimine ja selle külastajate arvukus, sest mida suuremat koormust tekitatakse, seda enam peab teenuspaketi valikul sellega arvestama.

Üldjuhul sõltub tasu konkreetselt ka teenuspaketi või serveri võimekusest. Küll aga tasuks valida teenusepakkuja, kes toob välja konkreetsed ressursside parameetrid ja kasutab eranditult SSD-andmemassiividel põhinevaid servereid, mis on majutatud Eestis.”

Tõnis Bramanis
partnerihaldur, tehniline tugi
Elkdata OÜ

„Üldiselt on jagatud majutuse teenusepakkujal nii vanemaid kui ka uuemaid eri riistvaraga servereid, igal serveril erinev hulk kliente, erinevat koormust tekitavate veebilehtedega. Seetõttu on raske vastata küsimusele, et kui kiire server on. Selgeks saab teha konkreetset lehte eri aegadel testides.

Serveri vastamisaegade mõõtmistööriistadega saab üsna adekvaatse hinnangu, arvestada tuleb aga sellega, et need peaksid olema lühikesed testid, sest suure koormusega testil võib olla negatiivne mõju teistele veebilehtedele samas serveris.

Sisult võib koormustesti tõlgendada kui rünnakut serveri vastu, mistõttu soovitame neid pigem mitte teha ja testida kiirust lehel navigeerimisega ise. Samas ei saa viimase abil prognoosida koormustaluvust kampaaniate ajal.”

Kui tihti esineb teenusepakkujal katkestusi? Veebilehe omanik ootab, et veebileht oleks kättesaadav ööpäev läbi kõigil nädalapäevadel. 99% ja 99,9% töökindluse vahe on 3 päeva aastas.

Tanel Kaldoja:

„Virtuaal.com on ligemale kümme aastat sõltumatu teenusepakkuja juurest võetavat statistikat avalikustanud, mis on kättesaadav aadressilt http://bit.ly/virtuaalcom.

Samas tuleb tõdeda, et antud statistika ei pruugi kõike korrektselt kuvada, selles sisalduvad ka katkestused sideühendustes, mis on kusagil mujal maailmas toimunud. 99% on tõesti halb tulemus, 99,8–99,9% on täiesti realistlik.”

Tõnis Bramanis:

„Katkestusi tuleb ikka aeg-ajalt erinevatel põhjustel ette, kuid konkreetset kättesaadavuse protsenti me pidevalt ei mõõda. Küll oleme seda aga pisteliselt arvutanud.

Alati on see jäänud 99,6% kuni 99,9% vahele ning seda ka kogu kliendibaasi ja serveripargi üldisel vaatlusel. Individuaalse kliendi jaoks jääb veaprotsent alati 0,1% sisse. Suuri maasolekuid tuleb väga harva ette.

Enamjaolt esineb ajutisi rikkeid, mis lahenevad tavaliselt 5–15 minuti jooksul. Servereid on palju ja klientide vaates on katkestuste protsent seega väga erinev.”

Peeter Marvet:

„Meil Zone’is on nö intsidentide sisuleht, kus kajastame kõiki kauem kui 15 minutit kestvaid katkestusi (sh plaanitud tehnilisi hooldusi), mis puudutavad märgatavat osa klientidest.

Teeme seda nii läbipaistvuse huvides kui ka selleks, et probleemi korral saaksid kliendid, keda katkestus puudutab, hõlpsalt infot toimuva kohta.

Täpset statistikat on aga raske öelda, sest seda peaks ilmselt võtma mitmest neutraalsest punktist, jälgima igasse füüsilisse serverisse paigaldatud reaalsega sarnast rakendust (ent mitte mõnda päris-veebi, sest sellel võivad olla omad mured).”

Kas teenusepakkuja pakub sulle vajalikke tööriistu ja vahendeid oma veebiserveri haldamiseks?

Siin peab arvestama kasutaja teadmiste, oskuste ja vajadustega. Iga kasutaja ei vaja kõiki võimalusi, mida teenusepakkuja saab anda, ega oska neid ka kasutada.

Eri teenusepakkujad kasutavad veebiserveri haldamiseks erinevaid vahendeid.

Näiteks pakub Virtuaal.com võimalust kasutada haldustarkvara cPanel iga virtuaalserveri teenuspaketiga. cPaneli kaudu on võimalik hallata kogu virtuaalserveriga seotud teenuste pagasit, nagu e-post, failihaldus, domeenide majutuse haldamine, veebirakenduste haldamine, andmebaasid, turvalisus, DNS-kirjed, statistika vaatamine, erinevad logid jpm.

Portaalis veebimajutus.ee on teenusepakkuja juba kõik vajaliku veebimajutuse tellijale sobivaks seadistanud ja põhitoimingud, nagu e-posti, FTP-, SSH-kontode lisamine, PHP-versioonide muutmine, aliaste suunamine, ajastatud tööde seadistamine, andmebaaside haldamine, on klientidele võimaldatud iseteeninduse kaudu.

Peeter Marvet soovitab kontrollida järgmist:

• Kui mugav on domeene hallata, sh muuta nimeserverikirjeid? Kas saab lisada alamdomeene, SPF/DKIM kirjeid jms?
• Mis tüüpi rakenduste paigaldamist veebimajutaja pakub? (Kas ainult WordPress? Levinumad on WordPress, Joomla!, PrestaShop, OpenCart, Magento, Drupal);
• Kas paigaldatud rakendusi (sund)uuendatakse? Kas seda tehakse koos pluginatega? Kas rakendusi on võimalik kopeerida, nt luua testkoopia?
• Kas on olemas webftp või failihalduri kasutamise võimalus?
• Kas on võimalik valida PHP-versiooni (kas kõik pakutavad versioonid on viimasel paigatasemel, kas on olemas värsked versioonid, nt 7.0, 7.1)?
• Kui sageli toimub serveri, PHP, MySQL-i jts turvapaikamine;
• Kas on olemas HTTPS-i ja sertifikaadi „Let’s Encrypt” tugi, võimalus suunata veebiliiklus https-i peale?;
• Kas on olemas SSH, käsurea-tööriistade tugi?;
• Milliseid turvalahendusi veebimajutusteenuse osutaja pakub?;
• Kas on olemas kaitse DdoS-i rünnete eest?;
• Kas on olemas phpmyadmin, alamdomeenid, aliased?

Kui sul on vaja lihtsat veebilehte, piisab kui sul on automaatne WordPressi installimise võimalus. HTTPS-i protokolli kasutamine suurendab usaldust nii kasutaja kui ka Google’i silmis, seega võiks olla valitud teenusepaketil https-tugi.

Kui kallis on sinu valitud veebimajutusteenuse pakett?

Hind ei ole veebimajutuse teenuse puhul siiski esmatähtis kriteerium, aga võrdsete pakkumiste korral võib hind olla argument.

Kokkuvõtteks

Vali oma veebilehele usaldusväärne majutusteenuse pakkuja, sest nende võimalused on väikestest teenusepakkujatest paremad. Mul on mitu kogemust, kus murelik klient on kasutanud oma sõbra serverit, kuid selle võimekus ja turvalisus on sageli põhjustanud probleeme.

Veebimajutuse ja domeeni valik, WordPressiga veebilehe/e-poe loomine, veebianalüütika peamised küsimused ja mitmed teised teemad on eesti keeles lahti kirjutatud ka WordPressi õpikus, millest valmis hiljaaegu uus teine trükk. Uuri lähemalt