WordPressi õpiku esimene peatükk on “Veebilehe tegemise esimesed sammud”, kuhu kuulub nt sisuhaldustarkvara valik – WordPress võitis 🙂 – ning domeeni ja veebimajutuse valik ja veel mõned olulised punktid, mis tuleb läbi käia ennem, kui alustame WordPressi installimise, seadistamise ja kodulehe tehnilise tegemisega.

Domeeninimi ja domeenilaiend kokku moodustavad veebilehe aadressi internetis. Domeeninimi on näiteks kodulehekoolitused või veebikoolitused, domeeninime laiend on ee, com, info, org jne.

Domeeninime pikkus võib olla 2–67 sümbolit koos punkti ja laiendiga, võimalikud sümbolid on tähed, numbrid ja sidekriips. Sidekriipsuga ei tohi domeeninimi alata ega lõppeda ja samuti ei tohi domeeninimes olla tühikuid.

Domeenimi pole tõstutundlik ehk suur- ja väiketähti eristav, st domeenidel kodulehekoolitused.ee ja KoduleheKoolitused.ee pole vahet.

Milline peaks olema hea domeeninimi?

Domeeninimi peaks olema lihtne ja meeldejääv, nii lühike kui võimalik ja hästi seostuma sinu firma või tegevusalaga. Ütle oma tuttavatele-sõpradele suuliselt või telefoni teel oma ettevõtte domeeninimi ja küsi, kas see oli neile arusaadav? Samuti veendu, kas nad oskaksid seda kirjutada. Pole hea mõte domeeninimes kasutada sidekriipsu ja tähekombinatsioone, mille hääldusest on raske aru saada.

Domeeninimed on unikaalsed. Kui oled omale domeeninime registreerinud, siis keegi teine sama domeeninime enam registreerida ei saa. Küll on aga domeenide ostmine-müümine omaette äri. Näiteks Eesti domeenidest on umbes veerand hiinlaste käes.

10 kõige sagedamini esitatud küsimust domeenide kohta

1. Kus saab domeeni registreerida?

Domeeni saab registreerida registripidajate juures ja kõik akrediteeritud registripidajad on kirja pandud Eesti Internet SA kodulehelel.

2. Kas registreerida .ee, .eu, või .com lõpuga domeen? Või kasutada hoopis teistsugust domeenilaiendit, nagu .center, .best või .tips?

Eesti turul tegutsemiseks on kõige parem domeenilaiend .ee ja .eu oleks üks võimalus siis, kui .ee on võetud. Domeenilaiend .com on parim, kui on soov tegutseda rahvusvahelisel turul. Kui sihid Soome turgu, on kõige parem laiend .fi. Soome .fi lõpulist domeeni saavad kõik ettevõtted, organisatsioonid ja eraisikud registreerida alates 05.09.2016. Täpsemalt Soome tingimuste kohta saab lugeda siit: Kuidas saada Soome domeeni?

Kui plaanid minna Läti turule, siis on parim domeenilaiend .lv (hind on umbes 18€ aastas). Üldtuntuist erinevad laiendid, nagu .center, .family või .best pole veel laialt levinud. Kuid kui lood sisuka ja külastajakeskse veebilehe, siis harjuvad kasutajad ka ebatraditsioonilise domeenilaiendiga.

3. Kas domeeninimes võib olla täpitähti?

Domeeninimes on täpitähed lubatud, aga üldjuhul ei soovita ma täpitähti kasutada, sest meiliprogrammid ei saa täpitähtedest aru. Näiteks ei saa e-posti aadress olla põder@põõsas.ee. Lisaks pole kasutajad täpitähtedega harjunud ja välismaalastel pole klaviatuuril meile tuntud täpitähti ja neid on ka väga keeruline kirjeldada, eriti õ-tähte.

4. Mida teha siis, kui mu domeeninimi on juba võetud?

Sel juhul tuleb mõelda muudele võimalustele, nagu valida teine laiend või valida sünonüüm või täiendada domeeninime kas fraasi või numbrikombinatsiooniga. Näiteks kui domeeninime juba kasutab turul kaua aega tegutsenud ettevõte, on teise domeenilaiendiga keeruline turule tulla – kasutajad on harjunud sisestama turuliidri aadressi. Näiteks on olemas http://www.raamatupidamine.eu/ ja http://www.raamatupidamine.ee/ ja http://www.raamatupidamine.com/ ja http://www.raamatupidamine.net/.

Kasutajal võib olla keeruline alguses meelde jätta, missugune domeenilaiend peab lõpus olema. Sel juhul oleks mõttekam võtta kasutusele sünonüüm või lisand. Näiteks on olemas conversion.com, domeeninime täiendades on uueks nimeks conversionXL.com. Olemas oli talukaup.ee, alternatiiv on talutoodang.ee.

5. Kas domeeninimeks peab olema firma nimi?

Ei pea. Tegelikult oleks rohkem kasu, kui väikeettevõte valib domeeninimeks oma põhitegevusala. Kui pakutakse haljastusteenust Eestis, on parim domeeninimi haljastus.ee. Brändinimed või firmanimed domeeninimena jäägu suurettevõtetele.

6. Kui palju maksab domeeni registreerimine?

• .ee domeenilaiendiga domeeninimi maksab umbes 10€ aastas.
• .eu maksab 7-8€ aastas, .com maksab 10-11€.
• Hinnad on veidi erinevad erinevate registripidajate juures, aga suurusjärk on kõigil enam-vähem sama. Eesti domeeni saad registreerida kuni kolmeks aastaks korraga.

Muide, kõik WordPressi õpiku tellijad saavad kingituseks veebimajutus.ee käest 1 aastaks domeeni 50% soodsamalt. Sooduskupongi koodi leaid aga juba ostetud õpikust.

7. Millal pean domeeni pikendama ja mida teha, kui ma enam ei vaja domeeni?

Kui domeen hakkab aeguma, siis pead domeeni pikendama, info pikendamise kohta saadab registripidaja e-kirjana. Kui ei pikenda, siis läheb domeen tagasi vabale turule, kus keegi teine võib selle registreerida.

Kustutusmenetlus kestab kokku 45 päeva ja selle aja jooksul on registreerijal endiselt võimalik oma domeeni pikendamise soovist registripidajat informeerida.

8. Kas domeeninimel peaks olema ees www või ei pea?

www’ga või ilma, seal pole vahet, kõik sõltub sinu enda eelistustest. Oluline on ainult see, et kasutad siis ainult ühte varianti – kõik lingid ja aadressid peavad olema ühtemoodi – kas koos www’ga või ilma www’ta.

Hea kui oleks ümbersuunamine tehtud eelistatud variandile, kuna otsimootorite jaoks võivad need olla kaks erinevat veebilehte.

Saad seda kontrollida nii, avad oma veebilehe aadressil http://www.domeeninimi.ee ja http://domeeninimi.ee – üks neist peab teisele aadressile ümber suunama, mõlemad aadressid ei tohi avaneda.

9. Lugesin, et Google hindab nüüd HTTPS protokolliga veebilehti enam, kui palju maksab HTTPS-tugi?

Google on tõesti öelnud, et hindab turvalisi veebilehti rohkem. Let’s Encrypt SSL-sertifikaat on tasuta alates aastast 2016 ja seega saab iga domeeniomanik selle mugavalt lisada.

Mitmed Eesti teenusepakkujad pakuvad ka HTTPS tuge kõigile virtuaalserveritele ja see paigaldatakse automaatselt ilma kasutajapoolse sekkumiseta – uuri oma valitud teenusepakkujalt järgi.

Peeter Marvet tutvustab oma videos, kuidas ka olemasolevat WordPressi lehte üle viia HTTPS’i peale.

10. Registreerisin domeeni, aga hiljem selgus, et tegemist on registreeritud kaubamärgiga. Mida teha?

Kui registreeritud kaubamärgi omanik on nõus, et kasutad tema kaubamärgiga domeeninime, siis sõlmige selle kohta kirjalik leping. Kui te lepingut aga ei sõlmi ja kaubamärgi omanik peaks domeeninime kasutamise vaidlustama, jääd oma domeeninimest ilma.

Seega enne domeeninime registreerimist kontrolli, kas su soovitud domeen pole juba kellegi registreeritud kaubamärk. Kontrollida saab Eesti patendiameti kaubamärkide andmebaasist.

Domeeni ja veebimajutuse valikust, e-poe tegemisest ja veebianalüütikast, pilditöötlusest ja mitmetest muudest kodulehe tegemiseks vajalikest teemadest on juttu eesti keelses WordPressi õpikus – uuri lähemalt.